Lucky ones

Soojad kallistused kõigile palmisaarelt! Täna on meil siis teemadeks 4th of July ehk Independence Day,  Byodo-In Temple, grill-bill ja meie superäge matk Makapu'u Lighthouse Trailil!! Vahepeal külastasime ka kohalikku kino, nii et meil Magic Mike vaadatud! Siin veel nii palju filme, mida tahaks näha , aga kinopilet on üsna kallis. Nonii...

Alustan iseseisvuspäevast - mõtlesime, et teeks päeva natuke pidulikumaks ning küpsetasime kaneelisaiakesi. Pärast seda läksime neljakesti mina (Teele), Rebeka, Karolin ja Kati ühte parki ilutulestikku vaatama, kus saime kokku ühe teise eestlaste pundiga. Ilutulestik midagi erilist polnudki, mina näiteks oleks oodanud ägedamat ja võimsamat pauku, nagu tavaline eesti depressiivse väikelinna aastavahetus. Edasi läksime Hiltoni randa, kus oli mingisugune rannabaar ja selline väike ala tantsimiseks. See oli täiega mõnus, sest mõelge - rand, tähed taevas, super inimesed ja tantsimine. Üliäge ju! Ega see õhtu meil kaua ei kestnud, kell pool 1 öösel jõudsime me Katiga viimastena koju ja pidu oligi läbi. Paar pilti siis ilutulestikust ja rannas tsillimisest.

Siis ükspäev võtsime ette tripi Waikikist natuke kaugemale Byodo-In Temple'sse. See oli midagi täesti teistsugust, polegi siin veel midagi taolist näinud/teinud. Isegi sissepääsutasu oli, millega me ei osanudki alguses arvestada. Igatahes kui me bussi pealt maha läksime ja sinna kõndima hakkasime, siis mind näiteks küll üllatas see, et tee sinna oli läbi surnuaia. Aga see surnuaed siin ei ole selline nagu eestis - masendav, hall ja jube - vaid suhteliselt ilus :) Siin on nagu plaadid maa sees, paralleelselt maaga ja maas ei ole ainult muld või liiv, vaid ilus roheline muru ning siis on mingid ilusad suured värvilised lilled sinna vaasi pandud. Okei, aitab surnuaia jutust. Jõudsime templisse kohale, alguses tundus nagu tavaline turistikas, aga tegelikult oli hästi mõnus koht, mõnusalt rahulik, olenemata suurest hulgast lastegruppidest, kes karjusid. See kompleks koosnes ühest suurest kellast, mille heli peaks sind sügavalt rahustama ja rahu tooma ning sinust välja tõmbama viha ja kõik kurja. Siis oli meditatsiooni majake, kuhu me ei läinud, aga nägime kaugelt ja see oli mõttetu. Kõige põnevam asi oli muidugi tempel, seal sees oli megasuur Buddha kuju, mis oli küll puust, aga see on maailma suurim puust Buddha ning see oli üle kullatud ehk siis paljudele jääb mulje, et see olekski nagu ainult kullast. Muud majakesed seal nii põnevad polnudki, loomad olid kiftimad, näiteks mustad luiged või karpkalad, ma ei teagi, miks neil selline nimi on, nad nägid suured, enamasti oranžid või valged välja. Ja neid oli seal tõesti MEGAPALJU. Neile sai visata mingit spetstoitu ja nad sõna otseses mõttes sõid hunnikus üksteist. Seal  oli veel suveniiripood, kus igast nänni müüdi, muidugi langesime ka meie selle lõksu ja ostsime endale kõik sealt Lucky coini, loodame et saame nüüd rikkaks :)

Niiiii, siis ühel õhtul käisime grillimas. Me juba tükk aega plaanisime minna, aga siis tuli midagi ette, siis jälle ja siis jälle ja lõpuks ometi tegime selle ära. Ostsime tavalisi kanakoibasid, mis me barbeque maitseainega ära maitsestasime. Võtsime kaasa veel salatit ja seadsime oma sammud grillima. Siin on sellised suured pargid, kus on lauad ja toolid ning nende juures grill. Ühed sellised on ka põhimõtteliselt täiesti ookeani ääres, imeline. Mmm ja me ostsime isegi sütt, mis oli juba süütevedelikuga läbi immutatud. Peaks mainima, et polnud päris see, mis ma ootasin, oleks tahtnud õiget šašlõkki, aga no ei vingu! Igatahes oli tore õhtu :)

Ja nüüüd minuarust üks kiftimaid kohti, kus ma siin käinud olen - Makapu'u Lighthouse Trail. Okei, see rada ise nii põnev polnudki, tavaline sinka-vonka ASFALDIST rada, mingil künkal, aga põhiline oli see vaade sealt ülevalt ning koht, kuhu me ujuma läksime. Mõte oli seda majakat ka vaatama minna, aga sinna minek oli keelatud. Korraks tuli vist isegi kõigil mõttesse seda eirata, nagu Rebeka oma matkadel teinud juba on, aga ei, olime korralikud. Pärast seda otsustasimegi ujuma minna. Läksime kuskilt täiesti suvalisest kohast allamäge, lootes leida selle koha, mida enne ülevalt nägime. Allaminek oli suht vastik, mööda kive, pooled olid lahtised ning tekkis hirm, et võib libiseda ja kukkuda, mida Rebeka ka lõpuks tegi. Sõjahaavad...Lõpuks kui me sinna alla jõudsime, siis mina olin küll nagu väike laps - niiiii ägeee. Seal oli üks auk kaa kivi sees, kus all oli koobas ning sinna koopasse tulid lained, milletõttu sellest august purskas vett üsna kõrgele välja, nagu ühes filmis, ainult et seal tuli koos kullaga, lootsin, et meil ka nii juhtuks, aga ei... :( Seda kohta on üsna raske kirjeldada, ma lisan kohe ka pilte, et paremini aru saaksite. Põhimõtteliselt oli seal kaks sellist kaljuaukudest tekkinud basseini, kus vesi oli superselge ja helesinine-roheline, väga ilus. Ja see koht oli ümbritsetud kõrgemate kivikuhjadega ja kui avamerelt tuli megasuur laine, siis see laksas sinna kivikuhja vastu ja kõik see vaht ja pritsmed tulid sinna basseini. No niii lahe!!!! Lõpu poole olime Rebekaga kahekesi jäänud ning ma nii soovisin, et tuleks nüüd midagi ülisuurt ja võimast ja lõpuks tulid kaks korda järjest megad lained, nii et me võitlesime mõlemad selle eest, et laine oma suure jõuga meid kividesse ei lükkaks. Tegelt see oli päris naljakas, sest ma üritasin täiega vastu ujuda samal ajal Rebekat leida üritades. Lõpuks kui see üle läks siis Rebeka nägi välja nagu väike armas hüljes :D Poisid olid juba paanikas, mõtlesid, et peavad meid päästma tulema ja ütlesid kohe, et äkki tulete nüüd välja, pärast tuleb jälle samasugune laine :D Kõige vastikum oli veel see, et kui see vesi silma läks, siis see oli ju soolane ja see ajas silmad kipitama ja siis ei näinud kuhu ujud. No ma ei tea, minul tuli küll see koht TOP3's esimesele kohale :) Mainin ära ka, et see teine pilt - seal rannas olime me jaanipäeval :)

Liina, midagi sulle. Aega läks, aga ma pidasin oma lubadust. Armanigirl.. Kleit, millega tööl käin. Sügisel Tartu klubisid vallutama sellega! Onju?! Teine outfit on veel poolik, pean teksad ostma, siis saad selle pildi ka.

Nüüd aga võtame ette aina uusi ja huvitavamaid retki ning kirjutame varsti jälle (:

Olge tublid me musirullid!

Teele ja Rebeka